Reisimine lapse, kassi ja beebiga

New level achieved: Pro Max. Vähemalt nii võiks seda kogemust kokkuvõtvalt kirjeldada.

Minu tänane postitus vaatab tagasi meie lahkumisele Tallinnast, kus mul tuli (arvestades täiskasvanuid) soolo-reisida koos laste ja kassiga Salzburgi. Kusjuures, lende oli meil vaja teha kaks - esimene ots Tallinn - Frankfurt, ning teine - Frankfurt - Salzburg. Olgu siinkohal öeldud, et otselennud Tallinna ja Salzburgi vahel toimuvad vaid loetud kuud aastas (sel hooajal Detsembri lõpust kuni Märtsi alguseni) - ehk siis suusa (kõrg-)hooajal.

Loomulikult oli ennekõike vaja kassile passi - ja mitte ainult - ka vajalikud süstid olid looma Austriasse viimiseks nõutud. Kusjuures - süstid on vaja teha minimaalselt kolm kuud enne ärasõitu! Õnneks mu tore ema hoidis meil nende ajsade osas kätt kenasti pulsil - seega saime dokumendid õigeks ajaks korda ja mina ei pidanud ka oma pead sellega liigselt vaevama. 

Kuid füüsiline ülevedu oli siiski vaja mul endal läbi teha. Ja muidugi ma muretsesin selle pärast ka ette - sest mis stsenaariumid kõik võivad olla kui reisid beebi JA kassiga - kusjuures käsi on ju meil kõigil teatavasti vaid kaks!!! Õnneks aga oli Noah nii hakkaja, et suurema osa ajast võttis tema kass Finduse heaolu eest hoolitsemise enda peale.

Noah veendumas, et Findusel on kõik hästi

Laias laastus võiks öelda, et lennud läksid meie jaoks pigem sujuvalt, ent kõige raskem oli lennujaamades. Esimene raske hetk tekkis kohe Tallinnas - kui peale turvaväravatest läbimist paluti mul kass reisikotist välja võtta - ja ikka nii, et kass plehku ei paneks (sest neil oli vaja kott üle kontrollida!). Kusjuures, hoidsin samal ajal veel kõhukotis beebit, seega see tundus nagu show, mis läks kohe  käima! Valikuid mul liiga palju polnud - pidin olukorda hinnates otsustama, mida teha, et ootamise protsess võimalikult sujuvalt kulgeks. Lennujaamast kotist välja tõstetud kass ei ole just kõige rahulikumate loomade killast - seega otsustasin, et annan beebi korraks Noahile hoida ja need minutid, mis me ootame, hoian ma kassi ise süles. 10-kilost beebit korraks sülle võtta on tore - aga kui pead seda tegema mõnda aega järjest, olles siiski vaid 9-aastane, on see tõsine füüsiline (ja ka vaimne) väljakutse. Kuid Noah oli selleks vaimu valmis pannud. Vahepeal pani ta Lucase küll ka maha ning läks lihtsalt kaasa, kuhu beebi huvi neid viis. Pean ütlema, et ta võib olla väga tubli ja tähelepanelik vanem vend!

Kui koti tagasi saime, oli vaja ju kass jälle sinna tagasi panna. See osutus keerulisemaks kui arvasin. Kass, olgugi, et ta oli segaduses sellest, mis melu lennujaamas käis, ei soovinud kuidagi ka kotti tagasi minna. Õnneks pakkus oma abi üks teine reisija, kes meie läheduses oli. Koos saime kiisu ilusasti jälle kotti - ja meie esimene takistus oligi möödas. Nüüd jäi üle vaid lendu oodata.

Lennu peal oli Findusel üht-teist öelda vaid tõusu ajal - mingil hetkel jäi ta vaikseks, ja siis üldse magama. Frankfurti jõudis meie lennuk plaanitust veidi hiljem, ja meil oli jätkulennule vähem kui tund. Kui buss meid lennuki pealt lennujaama transportis, siis otsustasin, et kella vaatamisega pole mõtet enam närvi mustaks teha, ja otsustasime lihtsalt - nii kiiresti kui saame - anda jalgadele valu ja loota, et ehk jõuame. Siinkohal aga andsin käsikohvri Noahile ja võtsin endale kassi - sest ega ka last ei saa üle koormata. Seega jäi mulle seljakott, beebi kõhukotis ja lisaks kassiga kott käes/õlal. Mulle tundus see naljakas ja veidi sürreaalne - aga täpselt niimoodi me lennujaama ühest otsast teise kihutasime :)

Kui me oma väravasse jõudsime, oli pardaleminek juba alanud. Või õigemini - veel viimastel reisijatel kontrolliti pileteid. Mul oli nii hea meel seda näha! Et me ei olnud ei hiljaks ega, mis veel hullem, maha jäänud. Olime väsinud aga rõõmsad. Nüüd jäi üle veel üks lend (ca 1h) üle elada. Lisaks sellele, et see lend lühem oli, saime me veel "kingitusena" tühja istekoha meie reas. See oli parim asi mis juhtuda sai, sest nii sai ka beebi, kes ju kogu aja süles olnud, end veidi sirutada.

Ka beebi sai end natuke sirutada ja püsti seista

Salzburgi jõudes ja lennukilt maha tulles juhtus Findusel väike "tööõnnetus". Aga pean ütlema, et arvestades kogu reisi pikkust ja "õnnetuse" ajastust, oli see juba täiesti aktsepteeritav aeg. Arvasin nagunii ise, et sellinne asi juhtub, ja juhtub palju varem. Õnneks läks nii. Koju jõudes oli Finduse esimene kogemus lihtsalt vanniskäik. 

Esimesel nädalal me Findust õue ei lasknud - küll aga jälgis ta õues toimuvat läbi akende, käies istumas nii köögi-, elutoa- kui ka magamistubade akendel. Seejärel hakkasime teda harjutama aias käima rihma otsas -  et ta näeks maja ja ümbrust, saaks seda nuusutada ja nende uute lõhnade keskel olla. Ühesõnaga, et talle jõuaks kohale, et see on nüüd tema uus Kodu. Muidugi üks hetk tuli ka see aeg kätte, mil me tundsime, et nüüd võiks proovida kassil lasta ka isekeskis koduümbrust avastada. Panime talle gps-trackeri peale ning saime oma rahustuseks koguaeg jälgida, kus kass on. Muuseas, Findus käib siiani trackeriga õues - sest tegelikult on see hea viis kassil silma peal hoidmiseks. Mõnikord kui kass pole enne pimedat koju jõudnud, saame kenast telefoni äpist vaadata, kus kiisu kolab. Siinkohal kiidan tõesti Tractive appi ja nende trackerit - see on täpne ja usaldusväärne. Kusjuures - kui päris aru ei saa kus kass on, saab panna tema trackeri häält tegema ja lülitada sisse ka valgus. Seega põhimõtteliselt on ka pimedas võimalik kass ülesse leida - kas siis hääle või valguse järgi. 

Findus läbi akna ümbruskonnaga tutvust tegemas

Ühesõnaga - Findus on nüüdseks täiesti kohanenud. Küsib õue ja tuleb (peaaegu alati) ise koju. 

Ka kassi ja beebiga reisimise kohapealt - see on võimalik. Kuid ma siiski soovitan beebi ja looma üleviimiseks eraldi täiskasvanuid. Ma tean, et see pole alati võimalik - aga kui on - siis pigem kasutada võimalust. Soovituste kohapealt vaid niipalju, et enda jaoks tasub mõelda läbi stsenaariumeid, varuda hädavajalikku et see oleks käepärast (sh ka kuivatuslapid, varuriided jms). Nii on endal meel rahulikum ja no nagu Murphy seadus ikka ette näeb - kui sa oled hästi ette valmistunud, ega siis midagi eriti ei juhtugi :)) Kuid jah, füüsiliselt peab selleks kõigeks ikkagi valmis olema. 

Väljakutse vastu võetud. Missioon täidetud! Case closed.