Lugusid Austriast

Elu on lill, mis vajab kasvamiseks s-tta. Kindlasti ei tahtnud ma, et minu teine postitus nii algab. Samas on tegemist kõige värskema mälestuse ja akuutsema "valuga" - sõna otseses ja kaudses mõttes - seega - seekord on nii. Alustama peaks ikka algusest, aga kus see algus on, eks. Sest kui jõuame õnnetusjuhtumini, siis on igal lool ka oma eel-lood ja eks me igaüks teeme asjadest veel tagantjärele omi järeldusi. Kuni selleni välja, et igal raskel olukorral võiks ju olla meie jaoks mingi kõrgem seletus ja õpetlik pool või sõna, mida südamega ära tunda. No ja - millest siis õppida. Kuid see selleks. Elu paneb igal nurgal mõtlema niikuinii. Aga ma katsun siis ka asjast rääkida. Kuna ilmad hakkavad ka siin jahendamaks minema ja õhtud on teinekord rõsked, palus Noah mul esmaspäeva õhtul endale soojaveekott teha ja siis see talle voodisse viia. Kui olin keeva vee pannud kotti, sain aru, et natuke tuleks siiski õhku välja lasta, sest kott paisus. Füüsika. Keerasin siis korki veidi lõ...

 Hommikune külaline Kui alguses tundub kõik lihtne, oma ja kodune olevat, siis on see ilmselt Elu ise, mis sulle pehmet maandumist lubab. Tegelikkus hakkab aga mõne aja pärast moel või teisel ikka lahti rulluma, pakkudes üha uusi üllatusi ning imestamist.  Eks igalühel meist ole omad harjumused ning seal taga kindlasti ka kultuurilised omapärad ja kõik see, mida oleme endas elu jooksul kasvada lubanud. See vormibki meist selle, kes me Oleme. Meie elame praegu Salzburgi lähedal, ühes külakeses. See on piisavalt linnalähedal - et kui tahta, siis 15 min autosõitu viib sind juba linna. Samas on see ka piisavalt "country-side" - sest ümberringi naabritel on lehmad, lambad või kanad. Traktor on tihti esimene masin, mida juba varapimedas kuulda võib (välja arvatud ülilumisel talveööl - siis olen kuulnud ka kell 3 öösel maja eest lumesahka mööda tuiskamas! Olgu tänatud teede-hooldus!!!). Magamistoa aknast näeb vaid riivamisi naabreid, 90% vaatest on rohelised niidud lehmadele ja mäed...